Piirkond on valdavalt venekeelne ja toetub suuresti põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega seotud tööstusele. Põlevkivi avastati siit 1920. aastatel ja praegune tööstusbaas kujunes välja eelkõige nõukogude perioodil. Negatiivsete keskkonnamõjude tõttu peab piirkond Euroopa rohelise kokkuleppe kontekstis läbima aga ulatuslikke muutusi. Suursaadikutel oli ringreisi alguses Saka mõisas võimalik Ida-Virumaa omavalitsuste liidu innovatsiooni- ja arendusjuhi Hardi Murulaga arutada nii maakonna arengu praegusi kui ka tulevasi väljakutseid.

Pärast Saka külastamist suundusid diplomaadid Narva – regiooni suurimasse linna, mis asub Venemaa piiril. Kunagine jõukas Rootsi linn, mille Peeter Suur Põhjasõjas vallutas, sai kogu Vene impeeriumi tekstiilitööstuse keskuseks, kus 1856. aastal asutati mainekas Kreenholmi tehas. Narvas kohtusid suursaadikud linnapea Katri Raigiga, külastasid Rootsi ajal ehitatud bastioneid ja endist Kreenholmi tehast, mille territooriumil asub Narva kunstiresidentuur (NART) – koht, kus võõrustatakse andekaid noori kunstnikke. Peale Narva külastamist sõitis seltskond jõelaevaga Narva-Jõesuusse. Laevasõidu ajal tutvustas Erik Liiva diplomaatidele EL-i välispiiri kaitse väljakutseid.

Ringreisi teine ​​päev viis tutvuma Sillamäe linnaga, kus külastati haruldasi muldmetalle töötlevat ettevõtet NPM Silmet ning Sillamäe sadamat. Muuhulgas avanes suursaadikutel võimalus arutada praeguste Venemaale kehtestatud EL-i sanktsioonide mõju linna arengule. Pärastlõunal külastati ka Eesti Kaevandusmuuseumi, Mon Laurée käsitööšokolaadi tootmist Aa mõisas ning Purtse linnust ja kohalikku pruulikoda.

Piirkonna edasine areng, rohepööre ja valdavalt venekeelse elanikkonna lõimumine Eesti ühiskonda kujutab endast väljakutset nii praegusele Eesti valitsusele kui ka tulevastele riigijuhtidele.