14. juunil 1941 küüditasid Nõukogude Liidu võimud Siberisse ja Kasahstani üle 10 000 eestlase, et likvideerida moraalne, füüsiline ja õiguslik vastupanu okupatsioonirežiimile. Neist ligikaudu 7000 olid naised, lapsed ja vanurid. Igaüks, kes osutas vastupanu, tembeldati riigivaenlaseks. Kokku küüditas Nõukogude režiim aastatel 1941–1951 Eestist üle 30 000 inimese, kellest ligi 10 000 olid alaealised. Siberis hukati palju inimesi, kes olid aastatel 1918–1941 aidanud kaasa esimese Eesti Vabariigi kujunemisele.

Eesti kommunismiohvrite memoriaali nimekoridoris avati reedel ka kümned uued nimetahvlid. Nende hukkunute nimed on selgunud Eesti Mälu Instituudi uurimistöö käigus. Tseremoonial esines sõnavõtuga ka  Tšehhi Vabariigi suursaadik ja diplomaatilise korpuse vanem David Král, kes rõhutas oma kõnes ajaloolise mälu tähtsust. Oma kõne lõpetuseks lisas ta ka sõnumi kõigile agressoritele: „Seega minu sõnum neile, kes arvavad, et me võime agressoriga rahu ostmiseks oma põhiväärtusi vahetada: ei, me ei või seda teha.“ (täismahus kõnet saab lugeda siit: Ambassador's speech. (DOCX, 17 KB)).