Tallinnas toimus tseremoonia koos pärgade asetamisega Maarjamäel Kommunismiohvrite memoriaalis. Küüditamisohvrite mälestuseks kõnelesid justiits- ja digiminister Liisa Pakosta, Memento Liidu esimees Arnold Aljaste ning diplomaatilise korpuse vanemana Tšehhi suursaadik David Král. Suursaadik Král nimetas 1949. aasta märtsis toimunut julmaks Nõukogude sotsiaalseks eksperimendiks, mille eesmärgiks oli alistada vastupanu ebaseaduslikult okupeeritud Balti riikides. Ta tõi esile, et kuigi küüditamine ei suutnud murda eestlaste vastupanu, jättis see sügavad haavad paljude perede eludesse, viies nad kodudest ja pereliikmetest lahku. Suursaadik kiitis eestlaste tugevat sidet oma kodu ja loodusega ning toonitas, et Eesti teeb kõik, et kaitsta oma vabadust ja turvalisust, suurendades kaitse-eelarvet ja olles osa NATOst. Ta tõi esile ka praeguse globaalse humanitaarkriisi, tuues näiteks Ukraina sõja ja sundmigratsiooni maailma eri paigus, mille tagajärjel on maailmas 120 miljonit pagulast. Lõpetuseks kiitis ta Eestit jõupingutuste eest rahvusvahelistes organisatsioonides, aitamaks inimesi, kes seisavad praegu silmitsi samasuguste tragöödiatega nagu eestlased 76 aastat tagasi.

Dean of the Tallinn Diplomatic Corpsy, Ambassador David Král.

Tseremoonial pidas palvuse EELK piiskop Ove Sander ning muusikalisi vahepalasid esitasid Jana Kütt ja Robert Rebane. Esitamisele tuli ka Eesti Mälu Instituudi ja Postimehe korraldatud kooliõpilaste kirjakonkursi “Kiri küüditatutele” üks parimatest töödest. Samuti anti üle tänukirjad viie parima töö autorile.