Eesti suurendab märkimisväärselt oma kaitsekulutusi. 2026. aastal ületavad need 5% SKPst, arvestamata kaheotstarbelisi kulutusi (nt transpordi infrastruktuurile). Relvajõudude arendamise prioriteedid määratakse peamiselt NATO lepingutega. Eesti keskendub kõigi õhukaitsetasandite, sealhulgas droonide vastase kaitse arendamisele. Samuti investeeritakse pikamaa suurtükiväe ja raketisüsteemidesse. Samas ei jäeta tähelepanuta ka väikerelvi, elektroonilise sõjapidamise võimekust ega lahingumasinaid. Need jõupingutused avavad võimalusi Tšehhi kaitsetööstusele. Eesti armee kasutab juba mõningaid Tšehhi platvorme ja on huvitatud teiste läbivaatamisest ja katsetamisest.

Kaitseliidu ülema kindralmajor Ilmar Tammega arutati totaalkaitse kontseptsiooni üle. Kaitseliit on selle kontseptsiooni alustala. Enamik selle rohkem kui 30 000 liikmest on valmis kiiresti tugevdama regulaararmee ridu nii lahingu- kui ka mittelahingupositsioonidel. Eesti ei tugine oma kaitses ainult NATO-le ja selle püsivale kohalolule riigis, vaid arendab välja ka omaenda heidutus- ja kaitsemeetmeid võimaliku agressiooni vastu.