Karel Schwarzenberg võis välispoliitikast, rahvusvahelistest suhetest ning meie väärtustest ja kultuurilistest juurtest Euroopas ja läänes rääkida tunde. Samuti töötas ta väsimatult selle nimel, et Tšehhoslovakkiast saaks taas vaba demokraatlik riik. Pärast Tšehhoslovakkia jagunemist juhindus ta meie riigi ülestõusmisel igapäevaselt Masaryki töö põhimõtetest. Sarnaselt iseseisva Tšehhoslovakkia ja vaba Tšehhi esimesele presidendile vihkas ta tühja loba, nii et üks tema kõige sagedasemaid reaktsioone selle maailma hädade ja ebaõigluste üle arutledes oli: "Noh, mis me selle suhtes peale hakkame?"

Ta teadis, kui ebakindel ja habras on meie vabadus ja demokraatia, aga ka Tšehhi positsioon Euroopas ja maailmas. Ta mõistis, et head suhted naabritega on meie jaoks üliolulised ning et NATO ja Euroopa Liit ei taga meie julgeolekut ja heaolu, kui me iga päev midagi Tšehhi ja meie liitlaste julgeoleku ja heaolu nimel ei tee. Ta oli teadlik, et me peame end julgelt kaitsma despotismi ja teiste ebademokraatlike riikide eest, kes tahavad hävitada meie vabadust ja meie tahet seda kaitsta. Ta teadis, kui oluline on toetada inimõigusi ja neid, kellele need kõikjal maailmas keelatud on.

Läbi kõige selle inspireeris Karel Schwarzenberg vähemalt kahte põlvkonda Tšehhi diplomaate. Koos oma lõputu lahkuse, läbinägelikkuse, elegantsi ja huumorimeelega jääb ta igavesti meiega.

Au tema mälestusele!