5. septembril toimus Kalevi-Liival asuva monumendi juures mälestusüritus, märkimaks 81 aasta möödumist juudi kodanike esimesest deporteerimisest tollasest Tšehhoslovakkiast, Poolast ja Saksamaalt Eesti hävituslaagritesse. Neid pidi transporditama Terezinist Riiga, kuid sealsed koonduslaagrid olid juba ülerahvastatud, seega suundus transport Eestisse.

Aastatel 1942-1943 hukati ja maeti massihaudadesse Tallinnast 30 km ida pool asuva Kalevi-Liiva ümbruses 3000 kuni 6000 inimest. Liivaluidete vahel, kus praegu asub ka mälestusmärk, hukati 800 Terezinist transporditud inimest, ülejäänud valiti välja kui töövõimelised ning viidi Jägala koonduslaagrit ehitama. See oli teiste vedude hilisemaks sihtkohaks. Sõja elas üle vaid 45 Tšehhoslovakkia kodanikku, nendest mitmed naised osalesid sõjajärgsetel kohtuprotsessidel karistamaks valvureid ja teisi kurjategijaid. Sarnaselt jäi ellu vaid mõnikümmend Poola ja Saksamaa kodanikku. Nende inimeste lood on jäädvustatud Tšehhi režissööri Lukáš Přibili dokumentaalsarjas “Unustatud veod”.

Nende sündmuste iga-aastasel mälestusüritusel osalesid Eesti juudi kogukonna, Eesti valitsuse, diplomaatilise korpuse ning Tšehhi, Poola, Saksamaa ja USA saatkondade esindajad. Tšehhi Vabariigi nimel austas holokaustiohvrite mälestust lilledega konsulaar- ja kultuuriametnik Jitka Preclíková.