Tšehhi arhitekti Bohuslav Fuchsi näituse avamine
24.05.2018 / 13:25 | Aktualizováno: 14.02.2020 / 09:35
16. mail avati Tallinnas väljapaistva tšehhi arhitekti Bohuslav Fuchsi tööde näitus. Selle kultuurisündmuse korraldas Eesti Arhitektuurimuuseum koostöös Tšehhi Vabariigi Suursaatkonna ja Brno Arhitektuurigaleriiga, kust pärinesid ka näituse väljapanekud.
Projekt sai alguse 2015. aastal Bohuslav Fuchsi 120. sünniaastapäeva tähistamise käigus. Näituse autorid on Martin Enev ja Gabriel Kurtis; tekstide juures osales rida teisi arhitektuurispetsialiste – Vladimír Šlapeta, Jan Sapák, Irena Murray-Žantovská jt.
Näitus kaardistab tšehhi arhitekti, urbanisti, teoreetiku ja Brno funktsionalistliku kooli peamise esindaja Bohuslav Fuchsi (1895-1972) elu ja loomingut. Fuchs on oma laiaulatusliku loominguga oluliselt mõjutanud nii tšehhi arhitektuuri arengut kui ka moodsa arhitektuuri küpsemist rahvusvahelises kontekstis. Ta oli pärit tagasihoidlikest oludest ja õppis kõigepealt müürsepaks, hiljem asus õppima ehitust ning 1916. aastal võttis arhitekt Jan Kotěra ta vastu Kunstiakadeemiasse. Eelmise sajandi 20. aastatel töötas B. Fuchs lisaks muudele tegevustele (ta võitis mitu tähtsat urbanistikakonkurssi, milliste žürii liikmeks ta ka ise hiljem oli ja aitas nii kaasa arhitektuuri arengu kõrgele tasemele) linnaarhitektina Brno Ehitusametis. Tema tuntuimate tööde hulka kuuluvad hotell Avion, endine Zemani kohvik, bussijaam Grand, Brno linna paviljon, Morava pank, Masaryki õpilaskodu, Zábrdovice linnasaun ja teised väljapaistvad ehitised. Bohuslav Fuchs oli ebatavaliselt aktiivne – teda peetakse rohkem kui 160 ehitise loojaks. Aastatel 1947 kuni 1958 töötas ta lisaks ülikooli professori ja Brno Tehnikakõrgkooli arhitektuuri- ja ehitusteaduskonna dekaanina. Tema tööd koolis püüti aga seljataga piirata ja saboteerida. Pärast 1948. aasta riigipööret hakkasid tollased võimutegelased Fuchsi riigi tellimustest eemale tõrjuma, ta oli sunnitud sulgema oma projekteerimisettevõtte ja firma AKA ning 50. aastate lõpul heideti ta poliitilistel ettekäänetel koolist lõplikult välja. Bohuslav Fuchsi pärjati rea auhindade ja tunnustustega; ta oli mitmete mainekate ühingute ja seltside liige ning Briti Arhitektide Kuningliku Instituudi (RIBA) välismaine aukirjavahetajaliige. 1968. aastal omistati talle Tšehhoslovakkia rahvakunstniku tiitel.
Enne näituse avamist toimus muuseumis akadeemik Jan Sapáki (Brno Arhitektuurigalerii) loeng, mida oli kuulamas ligi kolmkümmend inimest. Näituse avamisel pidas avakõne muuseumi direktriss Triin Ojari, projekti tutvustasid muuseumi teadur ja kuraator Mait Väljas ning akadeemik Jan Sapák. Sõnavõtuga esines ka suursaadiku asetäitja Alena Teznerová, kes avaldas tänu võimaluse eest saatkonnal projektis osaleda ja sellega veelgi tuntumaks teha väljapaistva tšehhi arhitekti nimi välismaal. Näituse külastajatel oli ka võimalus degusteerida tšehhi õlut.
Buhuslav Fuchsi teemale lisandub Eesti Arhitektuurimuuseumis veel üks üritus – 30. mail näidatakse Tšehhi Televisiooni dokumentaalfilmi „Euroopa arhitekt Bohuslav Fuchs“, mis valmis režissööri Pavel Jiráseki käe all 2016. aastal.
Arhitekt Jan Sapáki ja kuraator Mait Väljase pikem vestlus Bohuslav Fuchsist ilmub kultuurilehes Sirp juuni algul.
Näitus Eesti Arhitektuurimuuseumis jääb avatuks kuni 19. augustini 2018.