Näituse pidulikul avamisel osalesid Praha Sõjaajaloo Instituudi direktor kol. Aleš Knížek, direktori asetäitja kol. Martin Mlčoch, näituse autor kol. Michal Burian ja instituudi ajaloolane Zdeněk Špitálník. Kohal olid ka Tšehhi kaitseatašee kol.ltn. Tomáš Říman, tema asetäitja mjr. Martin Psík ja Tšehhi suursaadik Eestis Gabriela Tománková. Avakõne pidas Sõjamuuseumi direktor Hellar Lill, kes tänas Praha Sõjaajaloo Instituuti koostöö eest ja väljendas lootust, et see näitus on vaid esimene samm edasises koostöös. Kaitseatašee Tomáš Říman märkis, et see näitus on olnud juba ka Leedus ja Lätis. Sõna võttis ka teema Atentaat Heydrichile asjatundja ajaloolane Zdeněk Špitálník. Näidati kahte katkendit filmist Atentaat (aastast 1964, režissöör Jiří Sequens). Eesti poolelt viibis avamisel kaitsejõudude esindaja, kohal olid ka Briti sõjaväeatašee, Eesti juudi kogukonna esindaja, diplomaatilise korpuse liikmed ja hulk huvilisi.

Näituse raskuspunktiks on Tšehhoslovakkia silmapaistvaim vastupanuaktsioon 2. maailmasõjas ja üks suurimaid selletaolisi väljaastumisi okupeeritud Euroopas – operatsioon Anthropoid, mille käigus tehti 27. mail 1942 atentaat riigiprotektor R. Heydrichile. See sõjaline aktsioon oli ette valmistatud nii välis- kui ka kodumaise vastupanuliikumise poolt ja selle kangelasliku teo peamisteks täideviijateks olid Tšehhoslovakkia kaitsejõudude sõdurid eksiilis langevarjurid Jozef Gabčík ja Jan Kubiš. Atentaadi tulemuseks oli brutaalsete vastuaktsioonide vallapäästmine, mille sarnaseid ei olnud protektoraadi territooriumil varem nähtud – sealhulgas Lidice küla mahapõletamine ja tuhandete tšehhi patriootide hukkamine.        

Ekspositsioon meenutab neljateistkümnel paneelil sündmusi sõja-aastatel 1939-1945. Näituse põhiosa kirjeldab sündmusi alataes sügisest 1941, kui riigiprotektoriks määratud Reinhard Heydrich saabub Prahasse kuni maini 1942, kui toimus atentaat. Näituse eksponaadid käsitlevad atentaadi ettevalmistamist, selle toimepanemist tšehhoslovakkia eksiilüksuste võitlejate poolt, nende koostegevust kodumaise vastupanuliikumisega jne.    

Oluline osa näitusest on pühendatud otse R. Heydrichi isikule ja tema plaanidele nn. juudiküsimuse lõplikuks lahendamiseks, mille kallal ta töötas juba alates 1939. aastast. Laiemas mõttes käsitleb näitus  tšehhoslovakkia/tšehhi ja juudi rahva vahelisi suhteid ning hilisemaid shteid Iisraeli riigiga 20. sajandi jooksul – alates aastatest 1899-1900, kui president T.G. Masaryk oli peamiseks kaitsjaks nn. Hilsneri afääris kuni 40. aastate lõpuni, kui Tšehhoslovakkia abistas äsjatekkinud Iisraeli riiki oma relvasaadetistega. 

Lisaks teksti- ja pildimaterjalidele saab näitusel näha ka täpseid koopiaid mõningatest esemetest, mis otseselt puudutavad atentaadi toimepanemist ja mida kasutati filmis Anthropoid.

Näitus Eesti Sõjamuuseumis jääb avatuks kuni 20. juunini 2018.

Näituse avamisest ilmus artikkel ajalehes Postimees:

https://tallinn.postimees.ee/4492570/fotod-sojamuuseumis-avati-naitus-heydrichi-tapmisest?gallery=124281&image=7858489

Lisatud on fotod näituse avamisest.